Saint Lucia

Tere kõigile,

Aeg nüüd niikaugel, et oleme ennast enam vähem sisse seadnud ja rohkem aega asju kirja panna. Alustan siis päris algusest.

Miks just selline reisisihtkoht?
Ma arvan, et kuskil selle aasta alguses nägin ma internetis ühte pilti ja see meeldis mulle väga. Näitasin seda pilti Keirinile
Pilt oli siis Saint Lucia kuulsatest Pitons kaksikmägedest tehtud maalilise vaatega cottage tüüpi maja verandalt.

Edasi läks paar kuud mööda ja Keirin näitas mulle sama pilti täiesti juhuslikult uuesti. Edasi otsisime googlest selle pildi järgi asukohta ning saime teada, et tegemist on Saint Lucia saarega mis on üks kariibi saartest. Mõlemale tundus see ideaalne sihtkoht ning otsust teha oli lihtne. Et natuke selgem oleks panen pildi, kus täpselt see saar asub.

Lennupiletid ostsime umbes 3 kuud ette ning loomulikult otsisime kõige odavamat viisi kuidas kohale jõuda. Hinnavahed erinevate väljalennu päevade vahel olid ligi kahekordsed. Lõpuks leidsime siis lennu Riga RIX-AMSTERDAM-ATLANTA-SAINT LUCIA. Googeldasime selle saare kohta ning kõige rohkem jäigi silma nii maismaa- kui ka merelooduse mitmekülgsus. Pikemat sissejuhatust ei hakka tegema ja alustan siis reisi algusest pihta.

Meie reis algas 27. Oktoobri varahommikul 02:00 stardiga Valgast Riia poole. Meie tublid sõbrad Arro ja Susan viisid meid lennujaama. Jõudsime lennujaama piisavalt vara kohale, et jõudsime veel lennuväravas oodates ühe osa seriaali vaadata. Kaks pool tundi õhus ja maandusime Amsterdamis. Vaikselt hakkas juba hea reisimise tunne tekkima. Amsterdamis avastasime, et meil on ikka USAst läbisõidu viisat vaja aga õnneks sai selle kiirelt kohapeal teha ning saime kenasti USA lennu peale. Seekord siis 9,5 tundi lennusõitu. Usani kulges lendamine üpris kiiresti, sest enne Riia lendu magama ei läinud ja üks vahelejäänud öö lasi vabalt lendude ajal magada. Atlantasse lennates soosis Delta linesi teenindus päris mõnusat olemist. Kerge snäkk ja vein ja magama siis lõunasöök ja vein ja magama siis jälle snäkk ja vein ja magama justkui valsitaktis terve lennu vältel. Kõik mis Delta lennukis pakuti oli väga maitsev ja kosutav. 

27. Oktoobri õhtuks olime Atlantas. Passi kontrollis läks seekord kuidagi eriti pikalt aega ja seal seistes oli lennu pluss magamatuse väsimus päris koledasti tuntav. Passikontrollis seistes oli Eesti kohalik aeg 04:00 ja keha natuke segaduses. Järgmine lend oli meil 9:40 hommikul ja olime juba varem otsustanud et jääme lennujaama ööseks. Uurisime kas saame kohe ka check ini ära teha ja leidsime väga abivalmi ja toreda teenindaja. Edasi selgus, et St Lucial tohib olla viisavabalt 90 päeva meie olime arvestanud, et võib olla 3 kuud ning meie sinna ja tagasilennu vahe oli 91 päeva. Siis hakkasime igasuguseid erinevaid lahendusi otsima kuidas asi korda saaks. Õnneks see teenindaja oli nõus meie eest kas või maa alla vajuma ning organiseeris meile lennu 2 päeva varasemaks ning 600 dollarit mis lennu ümbertõstmise eest oleks pidanud maksma sai tema kaudu mingite koodide ja tutvuste kaudu arveldatud ning me ei pidanud mitte midagi tasuma. 

Atlanta lennujaam on vist suurim kus ma kunagi olen käinud. Erinevate majaosade vahel käis metroo ja lennuväravaid oli igas sektsioonis u 50 60. Otsisime endale vaikse ja eraldi nurgakese ning üks tore kortistajatädi andis meile hunniku tekke ning saime põrandal täitsa mõnusasti öö ära magatud. Terve aja saatis meid tohutu infotulv teleritest, kus 99 % infost keerles ümber USA presidendivalimiste. 

28. Oktoobri hommikul ärkasime kell 5. Otsisime enda väljalennu värava ülesse ja istusime seal lähedal kohvikus kus pakuti müstiliselt head hommikuputru. 

Peale väikest hilinemist tuli meie lennuk ning asusime viimast korda õhusõidule. seekord 4,5 tundi õhus. Lennukist väljudes oli väljas +29 mul tumedad dressid ja kui see troopiline õhumass ikka kuklasse tuli oli mõnus soome sauna fiiling. 

Saint Lucia lennujaamas toimus siis ilmselt sinnalennu suurim sekeldus. Tuli välja, et me peame migratsioonile tõestama, et kus me kõik need 90 päeva elame. Meil oli ainult üks 2 päeva hosteli booking sellel hetkel. Siis hakkasime neile tõestama, et meil on ikka raha ja rääkisime, et Keirin on fotograaf ja mul on internetibusiness ja siis lõpuks saime 6 nädalat aega ja siis peame elamiskohta tõestama. Nüüdseks korter olemas ja selle probleemiga korras.