Olime eelneval päeval seal nö. linnas jalutades kohanud taksojuhti, kellega pikalt vestlema jäime ja meil oli alles ta visiitkaart. Kutsusime härra endale hommikuks järgi.
Otsustasime pealinna kanti taksoga sõita, kuna meil olid suured kohvrid ja me polnud päris kindel kuhu minemagi peame.
Lõpuks nentisime, et tegime õige otsuse.
Härra taksojuht muutis meie pealinna sõidu justkui tuuriks. Ta rääkis meile kõike saare kohalikust elust. Siinsetest traditsioonidest ja majandusest.
Ta viis meid ka banaaniistandusse ja näitaks ilusate vaadetega kohti ja vihmametsi.
Kuna mina, seekord siis Keirin olin suutnud ennast esimesel päeval täiesti ära põletada (sest ma ei olnud ju nõus Tauri soovitatud 50uv kreemi peale panema) siis oli vahelduseks konditsioneeriga autos päris mõnus saart avastada.
Saare põhjarannikul, ehk Rodney Bays oli meie järgmiseks peatumispaigaks Tropical Breeze hostel. Valisime koha hea asukoha tõttu. Olime peatänavale väga lähedal. Koht ise oli väga hubane ja selle omanikud tõeliselt armsad ja abivalmid inimesed.
Rodney Bay ranniku ääres on linn Gros Islet, seal me siis viibisime. Siin tuntsime ennast juba natuke turvalisemalt, kõnniteid ei olnud küll endiselt. Ja vasakpoolne liiklus ajas ikka segadusse. Aga juba oli natuke rohkem tsiviliseeritum ja ka tänavatel võis ka mõningaid turiste näha.
-Tropical Breeze
Rodney Bay ranniku ääres on linn Gros Islet, seal me siis viibisime. Siin tuntsime ennast juba natuke turvalisemalt, kõnniteid ei olnud küll endiselt. Ja vasakpoolne liiklus ajas ikka segadusse. Aga juba oli natuke rohkem tsiviliseeritum ja ka tänavatel võis ka mõningaid turiste näha.
-Tropical Breeze 
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar